Lõpuseminar

Tugitehnoloogia

1) Kuidas lähenesid antud teemale?

Antud teemale lähenesin oma isiklikust kogemusest. See, et valisin mõlemad toote nägemispuudega inimestele mõeldud tootetest, oli tingitud sellest, et käisime kooliga õppekäigul.

2) Kas tutvusidlisamaterjalidega antud teema juures?
3) Kuidas tööd organiseerisid?
4) Kas otsisin ise veel materjali juurde?

Ettepanekuid ja mõtteid:

5) Millised olid ootused õppejõule?
6) Soovitusi teistele õppijatele?

Kokkuvõte

Eelkõige oli minu jaoks uus ja huvitav üldse see keskkond, kus me oma blogi peame. Ma pole kunagi blogi pidanud ja siiani pole isegi sellist mõtet pähe tulnud. Aga võibolla siis nüüd.. Ehki enne peaksin endas selgusele jõudma, mida ma täpselt tahan- kas kirjutada blogi ainult endajaoks st. teha blogi privaatseks või lihtsalt jutunurka kuhu kirjutada ka selleks, et teised saaksid minu mõtetest osa ja võibolla ka kaasarääkida.

Kuid kõige suurem katsumus, selle kursuse juures oli kodulehekülje tegemine. Minu, kui täiesti võhiku jaoks oli see alguses ülesanne, mille tegemisest ma olin juba loobumas, enne kui hakkasin selle tegemist proovima. Seda, et ma pole sellel tehnoloogia valdkonnast just kuigi tugev näitaks ka minu logisev lehekülg. Aga ma olen päris uhke enda üle, uhke selle üle, et üldse nii palju sain tehtud ja täitsa ise. Kui ma lõpuks leheküljed nö valmis sai ja hakkasin validaatorist neid läbi laskma siis ma pidin alguses ära minestama, üle 100 vea teate ( praegu on jube naljakas, aga siis olin ikka nii kuri)!! Ja nii ma siis sattusin hasarti ja lõpetasin kell 4 öösel vigade parandamisega. Kõiki vigu ma parandada ei suutnud aga siiski, midagi sain tehtud. Igaljuhul nüüd kui see on möödas, on tore ja kindlasti väga kasulik, et midagi valmis sain. Ehk kui kunagi tuleb vajadus midagi sellist teha, siis on ka rohkem aega. Hea on see, et nüüd tean internetist, kus leida üldse infot kodulehekülje tegemiseks.

Kaugõppes on igatepidi raskem olla ja ehk oleks võinud neid kontakttunde olla rohkem ja siis oleks see tulemus ka kindlasti parem olnud. Kahju oli see need Skype ühendused ära jäid. Sealt kaudu oleks saanud suhelda ka teistega, kes samal ajal sama asja tegid.

Ka materjalid, mis ülesannete juures olid, olid suureks abiks.

Olen väga rahul, et selle kursuse läbi tegin. See avardas minu silmaringi tehnoloogiast ja selle mõjust erivajadustega nimestele.

Ülesanne 6

Kui ma alustasin selle ülesande täitmist, siis ma teatsin kohe, et ma tahan võtta oma virtuaalkeskonnaks Murelaste foorumi. Olen koguaeg mõelnud, et võiks uurida lähemalt, mis see foorum endast täpselt kujutab. Kuid sellele lehele minnes selgus, et polegi see asi nii lihtne, et lihtsalt lähed ja oled seal. Võtsin siis lahti alateema - Loe läbi enne kasutajaks registreerumist.

Foorumi eesmärk on pakkuda tuge ja lohutust nendele, kes puutuvad kokku murelike teemadega, mis seotud rasestumise, raseduse, puudega lapse sünni ja kasvatamise murede- rõõmudega ning lapse surmaga.

Foorumis kehtivad üldtuntud reeglid, kus suhtlemisel on aktsepteeritud sõbralik ja viisakas toon ja keelatud teiste kasutajate solvamine, kritiseerimine ning tunnete riivamine.

Foorumisse saavad postitada vaid registreerunud kasutajad. Kuna foorum on loodud eelkõige oma vastavale sihtrühmale, siis tuleb pärast registreerumist saata adminile lühike selgituskiri liikmeks registreerumise kohta. Kui selgitust registreerumise kohta pole tulnud 10 päeva jooksul, siis registreerimine tühistatakse. Selleks, et vältida fake- kasutajate rämpspostitusi, peab foorumi admin kõik uued kasutajakontod üle vaatama ja vastavalt siis aktiveerima või kustutama. Sellekohane teade saabub pärast kasutajaks registreerumist ka märgitud emailile. Admin vaatab uued kontod läbi min 2x/ nädalas.  

Antud foorumis ja tekste lugeda ei saanud ja poleks ka õige neid teemasid siin lahkama hakata. Mõned vähesed postitused, mis olid avalikult näha lõid juba üldpildi sellest, kuidas selles foorumis toimetatakse. Kui administraator ütles, et see foorum pole ainult murede jagamiseks, et jagage rõõmsaid asju ka, siis üks kasutaja oli seisukohal, et see ongi just see foorum ja see koht, kus saab kõik südamelt ära rääkida ja tunda, et sa pole üksi oma murega. Leidub inimesi kellel on olnud sama mure ja nad aitavad kogu oma nõu, jõuga ja üritavad alati positiivust süstida.

Samas leiab ka mõni kasutaja, et see ongi see koht kus saab ka tema oma lapse saavutuste üle ühkustada ja rõõmu tunda. Kui tavalistes perefoorumitest uhkeldavad vanemad sellega, et nende 3 aastased lapsed juba loevad, siis siin foorumis saavad eriliste laste vanemad hõisata ka selle üle, kui nende 5 aastane laps ütles esimese sõna või tegi esimesed sammud.

Ma olen täiesti kindel, et selles foorumis valitseb väga kokkuhoidev ja sõbralik keskkond. Väga meeldiv, et selline koht on olemas. Kui vaadata viimaste postituste kuupäevasid, siis tundub, et see ei ole keskkond, kus eriliste laste vanemad just väga aktiiivselt käivad ja sõna võtavad. Ehk on see sellest tingitud, et foorum pole just väga tuntud. Ja kindlasti pole ka selliste raskete laste kõrvalt väga palju aega lihtsalt internetis istuda.

Tore on ka see, et seda keskkonda reostama ja ka niisma lugema ei pääse. Muidugi ei ole nii, et kõik see, mis me internetti sisse trükime jääb varjatus ainult selle tõttu, et see on parooliga kaitstud ja kasutajaid valitakse, kuid teatud turvatunde see siiski loob. See tutvalisuse küsimus võib olla ka üks põhjustest, mis lapsevanemad väga ei eelista nii suurtest ja rasketest probleemidest internetis rääkida.

Ma ei tea, kas ma tegin õieti, et üritasin seda lehekülge analüüsida, kuna info selle kohta on üsna kesine, kuid minu põhieesmärk oli siiski see, et endale ja teistele teadvustada , et selline keskkond on olemas ja toimib. Minu oma poolne mõte on see, et ehk võiks sinna foorumisse kaasata ka spetsialistid, kes saaksid inimesi läbi interneti nõustada.

Allikad

Murelapsed.org [2012, märts 17].

http://www.murelapsed.org/forum2/

Ülesanne 5

Analüüsisin Janika kodulehte.

Janika koduleht koosneb kolmest omavahel lingitud failist. Olemas on ka kolm pilti nagu nõutud oli.

Lihtsaimaks viisiks lehekülje standardsust kontrollida on kasutada validaatoreid. Need on kas veebipõhised (eriline veebileht, kuhu tuleb sisestada kontrollitava lehe aadress) või ka iseseisvate programmidena arvutisse installitavad. Ehk autoriteetseim on W3C enda validaator aadressil Validaator W3C, mida kasutasin ka Janika kodulehe kontrollimiseks. (Kikkas, 2011)

Kõik kolm lehekülge valideerusid ilusti ja probleeme ei ilmnenud.

Põhjus miks ma just Janika lehekülje valisin oli see, et teema oli huvitav ja eripedagoogilises valdkonnas väga oluline.

Allikad on kõik ilusti välja toodud ja väga meeldiv oli ka see, et neid nii palju oli.

Lehekülgede sisu oli väga huvitav. Kõik kolm lehekülge andsid põhilise kiirülevaate hariduslike erivajadustega inimestest ja nendega seonduvast.

Lehe struktuur peab olema mõistlik, kõik põhikomponendid (päis, keha jne) paigas (Kikkas, 2011). Seda oli ka antud Janika lehekülg. Lehekülje üldmulje oli väga hea. Hästi struktueeritud ja alateemad ilusti selgelt eristatavad ja õigeid kirja suuruseid kasutatud.

Heal leheküljel peaks olema värvigamma piisavalt kontrastne, mis Janika leheküljel ka oli- must-valge lahendus. Võibolla oleksin ise kasutanud ka mingit taustavärvi, et lehekülg esmapilgul rohkem tähelepanu tõmbaks aga see on siiski kõigest maitse asi.

Piltide autorid olid küll ilusti ära märgitud ja pildid lähevad väga hästi kokku teemaga, kuid ka kogu graafiline materjal peaks olema varustatud alternatiivtekstiga (alt="kirjeldus"). See on üks kõige sagedamini rikutavaid nõudeid. Pildi juurde oleks võinud lisada seletavaid lõike või vähemalt sõnadega edasi anda selle mõtte, mida on antud pildiga tahetud taodelda.

Kuna kedagi konkreetse erivajadusega inimest seda kodulehekülge testima polnud panna, siis üritasin ise ennast panna nende inimest olukorda. Võibolla, mis ma veel juurde lisaksin, oleks see, et kui ma lehekülje lõpus olen, siis saaksin sealt kohe valida uue lehekülje ja ei peaks seda ülevalt otsima minema. Natuke ajas segadussega ka see, et leheküljed olid väga ühesuguse kujundusega, siis tekkis kahtlus, et milline see järgmine lehekülg on ja kas ma olen seda juba lugenud. Tähelepanuhäirega inimestel võib see tekitada suuri probleeme kodulehel orienteerumisel. Kuid kui võtta näiteks nägemispuudega inimesed, kes kõige sagedamini kannatavad ebastandartsete lahenduste tõttu, siis ma arvan, et seda lehekülge oleks neil täitsa hea lugeda, kui vaid saaks ka piltidele kirjeldused alla. Võibolla nendel piltidel polegi mingit kindlat sisulist mõtet aga me tahame ju alati teada, seda mis seal on kui see juba kord sinna pandud on.

Googeldades ma paraku Janika kodulehekülge ei leidnud, küll aga palju muud materjali hariduslike erivajadustega inimestest.

Janika kodulehekülg oli väga huvitav, hariv ja meeldiv lugemine nii mulle kui ka erivajadustega inimestele, kellel oleks soov seda lugeda.

Allikad

Analüüsi alus – Kikkas, K. (2011). Ligipääsetav Internet. [2012, märts 16].

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet

Ülesanne 4

Kahe tugitehnoloogia toote võrdlus.

Minu valikuks oli nägemispuudega inimestele mõeldud väljund tooted.

Pimedate või väga halvasti nägevate arvutikasutajate puhul tuleb info visuaalne väljastamine asendada mingi teise väljastusvormiga. Valdavalt kasutatakse selleks kas kõnesüntesaatorit või punktkirja (Räpp, 2003).

Punktkirjarida.

Punktkirjarida (Braille' monitor, punktkirja monitor, punktkirja laud), inglise keeles braille display.

Punktkirjarea korral moodustatakse tähed punktikestest, mis tõusevad vastavalt vajadusele seadmest üles või lähevad seadmesse peitu. Valdavalt kasutatakse punktkirjaridades 8‑punktilist arvutipunktkirja. Suuremate punktkirjaridade puhul on tähtede näitamiseks mõeldud piirkonna ees lisapiirkond, mida kasutatakse teksti fondi, suuruse, värvi jms edasi andmiseks. Juhtklahve kasutatakse punktkirjareal näidatava info skrollimiseks või arvutile käskude andmiseks. Mõnedele neist seadmetest on lisatud ka punktkirjas teksti sisestamise võimalus. See võimaldab teksti sisestada ja lugeda ilma käsi seadmelt viimata.

Braille' monitore on erinevat mõõtu. Lisaks 40‑märgilistele punktkirjaridadele on olemas ka 80‑märgilisi ja ka näiteks ainult 18‑märgilisi punktkirjaridasid. Väiksemaid kasutatakse sageli integreerituna kaasaskantavatesse nägemispuudelistele mõeldud elektroonilistesse märkmikkudesse. 80‑märgilisi kasutatakse aga oma suurte mõõtmete ja kaalu tõttu valdavalt ainult paiksete seadmetena.

Punktkirja rea kasutamine nõuab seadme võimaluste tundma õppimist ning head punktkirja lugemisoskust.

Asendamatu on aga punktkirjarida täiesti pimekurdi arvutikasutaja jaoks (Räpp 2003).        

Kõnesüntesaator.

Kõnesüntesaatori kohta kasutatakse mitmeid termineid. Näiteks pruugitakse veel järgnevaid sõnu: häälesüntesaator, teksti kõneks konvertija, tekst-kõnesüntesaator. Inglise keeles on kasutusel textto speech engine – lühendina tts, speech synthesizer (Räpp 2003).

See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks (Kikkas, 2011).

Kõnesüntesaatorite areng on olnud viimasel paaril kümnendil väga tormiline. Nüüdseks on need välja töötatud paljude keelte, seal hulgas ka eesti keele, jaoks. Kõnesüntesaatorid erinevad üksteisest oma teostuse, kasutatava kõnesünteesi meetodi ning teiste programmidega suhtlemise standardi poolest (Räpp 2003).

Võrdlus.

Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti.

Häid tulemusi annab punktkirjaväljundi ja hääleväljundi koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks ja punktkirja info vigadeta hankimiseks.

Pimeda inimese infotelefonis töötamise puhul, kus samaaegselt tuleb suhelda nii inimese ja arvutiga ja mitte teha infoedastamisel vigu, võib olla vajalik kõnesünteesi ja punktkirjarea samaaegne kasutamine (Räpp 2003).

Ka meie õppekäigul, kus külastasime Pimedate Raamatukogu võisime näha nende kahe toote koostööd. Meid võttis seal vastu mees, kes oli ise pime ning kes tegeles seal samas raamatukogus punktkirjas raamatute trükkimisega. Ka tema kasutas neid kahte toodet kooskõlas, et efektiivsemalt ja paremini oma tööd teha. Nende kahe toote juures lihtsalt üks täiustab teist, kuid ühtemoodi vajalikud on nad vaegnägijatale mõlemad.

Allikad.

Räpp, A. (2003).Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijateabivahenditest arvutiga töötamisel. [12.02.2012].

Kikkas, K. (2011).Tugitehnoloogia.[12.02.2012].

Ülesanne 3

IT rollist erivajadustega inimestele.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
3. Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks (Kikkas, 2011).

Esimene toodud rollidest on kindlasti abiks meie igapäeva elus kõigile. Tehes oma tööd õpetajana, olles üliõpilane, ema jne. See on tõesti välja laialt levinud ja enamik inimesi ei oskaks ilma üldse eladagi.

Teise rolli laialdasemaks täitmiseks aga napib meie tingimustes veel sageli vahendeid - kõikvõimalikud eriseadmed on enamasti kallid. (Kikkas, 2011)

See on tõesti nii, et paljud koolid ja asutused ei saa endale lubada kallist ja moodsat tehnikat, kuid olen kindel, et me liigume sinna suunas väga kiiresti. Nüüd viimastel aastatel on asi palju paranenud, kuna enamasti on koolidel olemas juba projektorid, mida küll tassitakse klassist klassi, kuid vähemalt suurema häda korral saab lastele asjad näidatud ja vähekenegi rikastada nende õppeprotsessi. Üks väga hea õppevahend, mida meile üks õppejõud tutvustas, on SMART-tahvel ja selle juurde kuuluv programm, mis lihtsustab erikoolis õpivate õpilaste matemaatika õppimist ja tekitab ka huvi lastel, kuna kõik mis on seotud tehnikaga on tänapäeva laste jaoks huvitav ja kaasahaarav. Antud tahvliga on võimalik muidugi mitmekesistada ja huvitavamaks muuta väga erinevaid tunde.

Viimane rolliga tuleb mulle kõige erimesena meelde meie viimane õppekäik Pimedate Raamatukokku. See avas tõisiselt minu silmad sellest, kuidas arvuti ja selle juurde mõeldud lisaseadmed teevad pimedate elu lihtsamaks. Seda kõike, kuidas pimedad arvutis uudiseid loevad, kuidas nad raamatuid sisse trükivad jne. näitas meile üks pime mees. Tänu sellistele vahenditele saavad pimedad olla kursis igapäeva uudistega, lugeda lehti, suhelda sõpradega jne. Pimedate raamatukogul on lähiajal plaanis ka selline projekt, kus hakatakse helifilme internetti üles laadima, et siis kõik pimedad saakisid neid oma kodust lahkumata kuulata. Väga mugav ja mõnus sellise inimese jaoks, kelle jaoks toast väljas käimine on raskendatud.

Ka minu enda tutvusringkonnas on inimesi, kelle jaoks on arvuti üks asendamatuid asju üldse. Kuna enamus neist ei käi väga palju kodust väljas, on arvuti neile pm. kõik. Seal saavad nad suhelda, arveid maksta, uudised lugeda jne. Mõni tragim inimene võib ka leiada endale töö, mida saab teha arvutis ja teha seda kõike oma turvalisest keskkonnast lahkumata.

Ma arvan, et tehnoloogia areng ja selle võimalused loodav erivajadustega inimestele rohkem elamisväärsed tingimused ja toovad ka nende ellu rohkem suhtlust, rõõmu ja lootust.

Allikas.

Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused.[10.02.2012].

Ülesanne 2

Veebilehe koostamine

Nõuandeid: Algajale veebilehe tegijale, K. Kikkase Veebi ABC, 
Abivahend: Validaator W3C

Minu esimene katse 


Minu kodulehekülje leiab siit.