Ülesanne 3

IT rollist erivajadustega inimestele.

Eripedagoogi jaoks on infotehnoloogial kolm eri valdkondades eri määral põimunud rollidegruppi:

1. Arvuti kui laia profiiliga abivahend - sedalaadi tööd on ühised enamikule arvutikasutajatest (teksti- ja tabelitöötlus, andmebaasid, Interneti eri rakendused jne).
2. Arvuti kui õpetusprotsessi lihtsustaja ja mitmekesistaja - siia kuuluvad nii mitmesugused arvutiga ühendatud eriseadmed kui väga lai valik erinevat õpitarkvara (nii spetsiifiliselt erivajadustega inimestele kui üldotstarbelist).
3. Arvuti kui kompensatsioonivahend - eriti just raskete puuetega inimeste jaoks kujutab arvuti endast hindamatut abilist igat laadi eneseteostuseks (Kikkas, 2011).

Esimene toodud rollidest on kindlasti abiks meie igapäeva elus kõigile. Tehes oma tööd õpetajana, olles üliõpilane, ema jne. See on tõesti välja laialt levinud ja enamik inimesi ei oskaks ilma üldse eladagi.

Teise rolli laialdasemaks täitmiseks aga napib meie tingimustes veel sageli vahendeid - kõikvõimalikud eriseadmed on enamasti kallid. (Kikkas, 2011)

See on tõesti nii, et paljud koolid ja asutused ei saa endale lubada kallist ja moodsat tehnikat, kuid olen kindel, et me liigume sinna suunas väga kiiresti. Nüüd viimastel aastatel on asi palju paranenud, kuna enamasti on koolidel olemas juba projektorid, mida küll tassitakse klassist klassi, kuid vähemalt suurema häda korral saab lastele asjad näidatud ja vähekenegi rikastada nende õppeprotsessi. Üks väga hea õppevahend, mida meile üks õppejõud tutvustas, on SMART-tahvel ja selle juurde kuuluv programm, mis lihtsustab erikoolis õpivate õpilaste matemaatika õppimist ja tekitab ka huvi lastel, kuna kõik mis on seotud tehnikaga on tänapäeva laste jaoks huvitav ja kaasahaarav. Antud tahvliga on võimalik muidugi mitmekesistada ja huvitavamaks muuta väga erinevaid tunde.

Viimane rolliga tuleb mulle kõige erimesena meelde meie viimane õppekäik Pimedate Raamatukokku. See avas tõisiselt minu silmad sellest, kuidas arvuti ja selle juurde mõeldud lisaseadmed teevad pimedate elu lihtsamaks. Seda kõike, kuidas pimedad arvutis uudiseid loevad, kuidas nad raamatuid sisse trükivad jne. näitas meile üks pime mees. Tänu sellistele vahenditele saavad pimedad olla kursis igapäeva uudistega, lugeda lehti, suhelda sõpradega jne. Pimedate raamatukogul on lähiajal plaanis ka selline projekt, kus hakatakse helifilme internetti üles laadima, et siis kõik pimedad saakisid neid oma kodust lahkumata kuulata. Väga mugav ja mõnus sellise inimese jaoks, kelle jaoks toast väljas käimine on raskendatud.

Ka minu enda tutvusringkonnas on inimesi, kelle jaoks on arvuti üks asendamatuid asju üldse. Kuna enamus neist ei käi väga palju kodust väljas, on arvuti neile pm. kõik. Seal saavad nad suhelda, arveid maksta, uudised lugeda jne. Mõni tragim inimene võib ka leiada endale töö, mida saab teha arvutis ja teha seda kõike oma turvalisest keskkonnast lahkumata.

Ma arvan, et tehnoloogia areng ja selle võimalused loodav erivajadustega inimestele rohkem elamisväärsed tingimused ja toovad ka nende ellu rohkem suhtlust, rõõmu ja lootust.

Allikas.

Kikkas, K. (2011). IT ja erivajadused.[10.02.2012].

Ülesanne 2

Veebilehe koostamine

Nõuandeid: Algajale veebilehe tegijale, K. Kikkase Veebi ABC, 
Abivahend: Validaator W3C

Minu esimene katse 


Minu kodulehekülje leiab siit.

Ülesanne 1

Erivajadused läbi aegade

Ajalugu

Erivajadusi ja puudeid on läbi aegade defineeritud ning nendesse suhtutud väga erinevalt. Inimkonna varasem ajalugu tunneb mitmeid juhte, kus „teistmoodi“ inimesed on kuulunud otseselt ja füüsiliselt väljapraakimisele, samas on paljud "primitiivsed" ühiskonnad suhtunud neisse lugupidavalt ja näinud neis isegi kõrgemate jõudude soosikuid.



Puue kui tabu

Tabu tähendab millegagi kokkupuutumise keeldu. Mõiste (taboo) tuleneb polüneesia keelest ja kultuurist, kus kehtis pühadustabu (keeld puutuda pealikke ja ülemusi, siseneda pühaks kuulutatud paikadesse jms) ning rüvedustabu (käsk hoiduda eemale räpasteks ja ohtlikeks peetavatest olevustest ja kohtadest).
Mõiste on laenatud paljudesse keeltesse, kuid vastav nähtus on eri vormides enamikus kultuurides algupäraselt tuntud. Tabu mõistet kasutatakse ka laiemas tähenduses, nt võidakse öelda, et mingi probleem on ühiskonnas või seltskonnas tabuteema (http://www.wikipedia.org/)

Esmane määratlemine toimus pikka aega kriteeriumi "tal on midagi puudu" - pole jalga, ei näe, ei kuule - alusel, seega üsna umbkaudselt ja ümbritseva ühiskonna vaatenurgast lähtudes ("vigane", "sant", "pime", "hull", "langetõbine", "puujalaga" jne). Sellise suhtumisega kaasnes kahekordne probleem:  esamalt puudusid võimalused ja oskused inimese olukorda muuta ja teisalt pandi "teistsugune" inimene nii kõvasti raamidesse, et isegi kui puhtfüüsiliselt õnnestus tema olukorda muuta, jäi ta enamasti ikkagi paaria seisusesse

Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. Sparta puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et lapsed olid linnriigi (mitte vanemate) omand ja sellisena soovis tollane võim tagada üksnes võimekate ja elujõuliste alamate üleskasvamist. ( Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed, loengu materjal)

Samas võib ka näiteid tuua Nõukogude ajast, kus lapsed, kus raskete liikumis- ja vaimupuuetega inimesed ning  puudega lapsed olid peideti koju kapi taha või hoolekandele ära paigutati. ( Tomp Mõdriku, Puuetega inimeste hoolekanne Eestis)
Eesmärk oli näidata ühiskonda, kus kõik olid perfektsed ja ühesugused. Sellest teemast ja nendest lastest ei räägitud.



Puue kui tervisehäire

Alates renessansiperioodist ja edasi uusajal muutus valitsevaks arusaam, et puuded on "mehhanismi häired", s.t. puudega inimene on "katki". Positivistliku mõtteviisi võidukäik tõi kaasa ka optimismi "parandamise" võimalikkuse osas: puue (nagu ka haigused) ei olnud enam saatusega inimesele alatiseks määratud.

Teisalt aga pani selline lähenemine puudega inimese üha enam passiivse "ravialuse" rolli - tema tervise parandamise eest pidid hoolitsema "targad ja õppinud" arstid ning tema asi oli olla sõnakuulelik patsient, kui ta soovis terveks saada. Puuetes hakati nägema midagi, mis vähendas või isegi nullis inimese teovõime - puudega inimene muutus subjektist objektiks. Siit sai alguse meditsiiniline puudekäsitlus ehk nn. puude meditsiiniline mudel (medical model of disability), mis mõjutab suhtumist puuetega inimestesse küllalt tugevasti veel tänagi.

Eraldi väljatoomist ühe väga ebasoodsa ajajärguna väärib siin 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära.(Haridustehnoloogia, loeng)

Tänapäeval on see tuntud kui meditsiiniline mudel. (K.Kikkas, EVIMÜ 2. loeng)

Kui inimese puue on seotud mingi organi mitte korraliku funktsioneerimisega, nagu on näiteks minu sõbrannal, kellel diabeet, on ta puudega inimene.



Puue kui ühiskonna probleem

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada

Tänaseks on olemas erinevaid puuetekäsitlusi, mis asuvad kahe viimatimainitud mudeli vahepeal. On olemas ka äärmuskäsitlused (Haridustehnoloogia, loeng).

Ka tänapäeval pelgavad paljud ettevõtted puudega inimest tööle võtta. Tegelikult on see ühiskonna probleem tervikuna, et on olemas hirmud ja tabud, mis on seotud puuetega inimeste töölevõtmisega. Me ju kipume kartma seda, mida me ei tunne. Kuid me peame harjuma sellega, et puudega inimene võib olla suurepärane sõber ja kolleeg. Alles siis levib see suhtumine ühiskonda ning käib ettevõtte suhtumisega käsikäes. Ja nii on võimalik ka puudega inimesel elamisväärne elu tagada. (Puuetpunkt, Rubriik: Töö)


Puue kui eluviis

Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.

Kõige ehedam näide sellest, et puuet võib võtta kui elusviisi, on minu meelest sügava puudega Meelis Luks, kellest on palju ka meedias räägitud. Nagu ta ise ütleb: "Elu on elamiseks, mitte virisemiseks!"





Allikad

Kikkas, K Puue, puue ja puue EVIMÜ 2. loeng, 2010 [ loeti 08.01.12 ]
Tomp Mõdriku, H. Puuetega inimeste hoolekanne Eestis, 2010 [ loeti 08.01.12]
http://et.wikipedia.org/wiki/
www.vedur.ee/puutepunkt Rubriik: Töö [ loeti 08.01.12]
Klaos, S. Haridustehnoloogia ja erivajadusega inimesed. Loengu materjal.

Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed

Täna algas kursus KAE6020.
Mul tuleb läbida 6 teemat.
1. Sissejuhatus teemasse: erivajadused läbi aegade. Ülesandes vaadelda eraldi nelja teemat.
2. Oma veebilehe loomine ja ülespanemine dropbox.com faililattu. See peab olema public kaustas!
3. IT ja erivajadused.
    Kirjuta enda ajaveebi lühiessee (ca 1 lk) IT rollist erivajadustega inimestele.
4. Tugitehnoloogia.
    Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel ( ~ 1lk).
5. Ligipääsetav internet.
    Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).
6. Võrgusuhete eripärad.
    Kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.