Kahe tugitehnoloogia toote võrdlus.
Minu valikuks oli nägemispuudega inimestele mõeldud väljund tooted.
Pimedate või väga halvasti nägevate arvutikasutajate puhul tuleb info visuaalne väljastamine asendada mingi teise väljastusvormiga. Valdavalt kasutatakse selleks kas kõnesüntesaatorit või punktkirja (Räpp, 2003).
Punktkirjarida.
Punktkirjarida (Braille' monitor, punktkirja monitor, punktkirja laud), inglise keeles braille display.
Punktkirjarea korral moodustatakse tähed punktikestest, mis tõusevad vastavalt vajadusele seadmest üles või lähevad seadmesse peitu. Valdavalt kasutatakse punktkirjaridades 8‑punktilist arvutipunktkirja. Suuremate punktkirjaridade puhul on tähtede näitamiseks mõeldud piirkonna ees lisapiirkond, mida kasutatakse teksti fondi, suuruse, värvi jms edasi andmiseks. Juhtklahve kasutatakse punktkirjareal näidatava info skrollimiseks või arvutile käskude andmiseks. Mõnedele neist seadmetest on lisatud ka punktkirjas teksti sisestamise võimalus. See võimaldab teksti sisestada ja lugeda ilma käsi seadmelt viimata.
Braille' monitore on erinevat mõõtu. Lisaks 40‑märgilistele punktkirjaridadele on olemas ka 80‑märgilisi ja ka näiteks ainult 18‑märgilisi punktkirjaridasid. Väiksemaid kasutatakse sageli integreerituna kaasaskantavatesse nägemispuudelistele mõeldud elektroonilistesse märkmikkudesse. 80‑märgilisi kasutatakse aga oma suurte mõõtmete ja kaalu tõttu valdavalt ainult paiksete seadmetena.
Punktkirja rea kasutamine nõuab seadme võimaluste tundma õppimist ning head punktkirja lugemisoskust.
Asendamatu on aga punktkirjarida täiesti pimekurdi arvutikasutaja jaoks (Räpp 2003).
Kõnesüntesaator.
Kõnesüntesaatori kohta kasutatakse mitmeid termineid. Näiteks pruugitakse veel järgnevaid sõnu: häälesüntesaator, teksti kõneks konvertija, tekst-kõnesüntesaator. Inglise keeles on kasutusel textto speech engine – lühendina tts, speech synthesizer (Räpp 2003).
See on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks (tihti kasutatakse koos ekraanilugejaga). On olemas ka riistvaralisi lahendusi (arvutisse pandava laienduskaardina või eraldi seadmena). Kõnesünt on kasutatav lisaks nägemispuudega inimestele ka kõneprobleemide (spastika) korral - Eestis kasutab seda näiteks jalaga maaliv kunstnik Meelis "Mella" Luks (Kikkas, 2011).
Kõnesüntesaatorite areng on olnud viimasel paaril kümnendil väga tormiline. Nüüdseks on need välja töötatud paljude keelte, seal hulgas ka eesti keele, jaoks. Kõnesüntesaatorid erinevad üksteisest oma teostuse, kasutatava kõnesünteesi meetodi ning teiste programmidega suhtlemise standardi poolest (Räpp 2003).
Võrdlus.
Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti.
Häid tulemusi annab punktkirjaväljundi ja hääleväljundi koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks ja punktkirja info vigadeta hankimiseks.
Pimeda inimese infotelefonis töötamise puhul, kus samaaegselt tuleb suhelda nii inimese ja arvutiga ja mitte teha infoedastamisel vigu, võib olla vajalik kõnesünteesi ja punktkirjarea samaaegne kasutamine (Räpp 2003).
Ka meie õppekäigul, kus külastasime Pimedate Raamatukogu võisime näha nende kahe toote koostööd. Meid võttis seal vastu mees, kes oli ise pime ning kes tegeles seal samas raamatukogus punktkirjas raamatute trükkimisega. Ka tema kasutas neid kahte toodet kooskõlas, et efektiivsemalt ja paremini oma tööd teha. Nende kahe toote juures lihtsalt üks täiustab teist, kuid ühtemoodi vajalikud on nad vaegnägijatale mõlemad.
Allikad.
Räpp, A. (2003).Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijateabivahenditest arvutiga töötamisel.
No comments:
Post a Comment